esmaspäev, 1. jaanuar 2018

AASTA 2017 KOKKUVÕTE!

Kaalutlesin ja mõtlesin siin tükk aega, kuidas siis 2017 aasta enese jaoks kokku võtta. Püüdsin aru saada, kas ma sain arengulisel tasemel paremaks. Või muutusin jooksurajal olles hoopis kiiremaks? Kõiki neid mõtteid mõlgutades jõudsin järeldusele, et ehk ei olegi oluline mida aasta 2017 mulle andis, vaid pigem see mida mina endast andsin ja mida ma seejärel vastu sain. Olulisel kohal asetsesid kindlasti kõik minu toetajad ja kaasaelajad ning uued tutvused inimeste näol, kes teevad täpselt sama asja sama suure pühendumusega kui ma isegi.

Sain aru, et kogu see emotsioon mida ma rajal olles enese jaoks saan on lihtsalt ületamatu. See on minu aeg. Minu rahu. Minu mõtete mõtlemise aeg. Midagi mida ma tahan teha, midagi mida mulle meeldib teha ja midagi mis on mulle oluline.

Olulisel kohal asetses kindlasti ka enesearenduslik aspekt. Olen alati valmis end täienda, õppima ning arenema. Jõudsin ka järeldusele, et tehnilist poolt tuleb arendada. Ikka ja alati rohkem ja paremini.
Kui mu sees ei elutseks pisike "perfektsionist" siis ma oleks ehk pooltel kordadel alla andnud.
Alla andmine on minu enese jaoks justkui täielik läbikukkumine. Ma ei taha enese jaoks tunduda täieliku luuserina. Kui ma annaks alla ühel korra, siis ma teeks seda ka teisel ja kolmandal korral.

Mingil kummalisel kombel on mul olemas oskus enese piitsutamiseks, mis tihtipeale lööb välja siis kui ma tunnen end rajal väsinuna ja tahaks mõned sammud aeglasemalt võtta või koguni mõned kõnni sammud teha. Ma ei luba seda endale. Ei teagi kas see on nüüd hea või siis halb aga kui minus on veel nii palju jõudu, et edasi minna siis ma ka lähen.


Aastal 2017 jõudsin võistlusrajale 14nel korral. See tähendab, et minu medali seinale maabus 14 uut medalit. Võistlusrajal sai joostes läbitud 161,5 km.




1. 2017 aasta hooaeg sai stardipaugu 24ndal Veebruaril Vak Staieri talvejooksuga. Mäletan, et oli väga raske jooks. Ilm üldiselt oli ilus, kuid külm ning meeletult libe. Kiirust ei olnud võimalik taga ajada, pigem sujuv liuglemine, et konte murdmata stardist finishini jõuda.

2. Kolme tamme jooks Viljandis. Olin hakkamist täis ning ei jõudnud stardipauku ära oodata. Kuid kui juba rajale sain siis ei suutnud ära vanduda...ma olin mõtetes juba mitu korda alla andnud. Üks tõus teise järel, üks langus teise järel ja nii terve rada. Kohati oli tunne, et enesetapu jaoks on ka tunduvat lihtsamaid mooduseid, sest sel hetkel tundus kogu see rada puhas ENESETAPP...Aga ma ei andnud alla. Hambad ristis, jalg jala ette. Rada sai läbitud ning finishis medali kaela.

3. Suurjooks ümber Viljandi järve. Hommik algas hästi. Ilm oli meeletult ilus. Päike paitas ja üldiselt oli väga hea ilm jooksmise jaoks. Ka enesetunne oli hea. Rada andis nii mõnegi põntsu osavalt vastu kopsumahtu. Esimene tõus, ma mõtlesin, et nüüd on kõik. Süda teeb juba teist ringi. Löögisagedus ületab igasuguse arvestuse. Kui sellest neetud esimesest tõusust üle sain siis lootsin edasi lihtsamalt saada, kuid kahjuks nii see ei läinud. Pulss oli endiselt laes ja nii peaaegu, et finishini välja.

4. Vändra maraton. Ilm oli väga ilus. Päike paistis ja esimesed suvesoojad hakkasid kohale ilmuma. Sain selle jooksu joosta käisteta särgiga. Soe oli ju. Rada oli väga hea. Mulle väga meeldis. Hea, pikk ja ilma tõusuteta. Jooks oli suhteliselt kerge, kuid ennem lõppu muutus vähe raskemaks. Aga ei midagi hullu. Raskused tekkisid hoopis peale jooksu taastumisel. Tundus, et õhk ei jõua sinna kuhu vaja ja siis kui vaja. Pulss oli puhke olekus kõvasti üle 100 löögi minutis. Ka mitu tundi hiljem voodis pikali olles oli sama tunne. Õhtu lõpetasin EMOs tilgutite all.

Järgnevatest jooksudest saad juba lugeda ise, sest just siis otsustasin, et hakkan oma jooksusid kirja panema.

5. Helsinki city run

6.SEB Maijooks

7.Narva energiajooks
Narva energiajooksult skoorisin endale 2 medalit.

8. Elva südaööjooks

9.Jüri Lossmani mälestusjooks

Just selline nägi välja minu JOOKSUAASTA 2017.

Kas ma oleks midagi teisiti teinud ?
Ei usu. Sest oli nii mõndagi, millest saab õppida, mille najal ennast arendada ning paremuse poole rühkida. Olen õnnelik, et mu aasta kujunes täpselt selliselt nagu ta kujunes.

Oli tõuse. Oli mõõnasid. Oli päikest ja vihma. Oli lühikesi radu ja pikki radu, mida joostes läbitud sai. Oli tundepuhanguid ja emotsioonide virrvarri. Oli kõike mida olla sai. Kuid mis peamine. Ma ei andnud kordagi alla. Olin igas asjas alati positiivne.

Aasta lõpp kulges rahulikumalt kui olin algselt plaaninud. Jätsin ära paar plaanitud jooksu, lihtsalt et saaks puhata ja tervist kosutada. Külm aeg ei ole lihtsalt minu aeg. Külmetused on kerged tulema.


Loodan uuel hooajal ja aastal 2018 uuesti rajal olla. Kindlasti annan endast maksimumi iga kord kui rajal viibin.






Kirjutamiseni K :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar