JUUNIKUU KOKKUVÕTE

Kuna eilsega sai Juunikuu läbi, siis täna on paras aeg teha kokkuvõttev ülevaade möödunud kuust.
Minu Juunikuu kalenderplaan nägi ette nelja jooksuvõistlust:
1) 10. Juuni- Narva Energiajooks / 21 km  (Jooksust saab lugeda SIIN )
2) 16. Juuni- Elva südaööjooks/ 10 km (Jooksust saab lugeda SIIN )
3) 17. Juuni- J.Lossmani Mälestusjooks / 6,5 km ( Jooksust saab lugeda SIIN )
4) 18. Juuni- Kõva mehe jooks ?!??!??!? / 10 km
Nendest jäi minu jaoks ära Kõva mehe jooks, sest otsustasin sinna siiski mittte minna. Eks ostsuse langetamisel võtsin oma võimeid arvesse ja eelneval kahel päeval oli ka jooks, nii et puht füüsiliselt poleks lihtsalt enam rohkem jõudnud.

Narva Energiajooksu rajaprofiil oli omamoodi kuna esimesed 10 km olid tõusud ja langused, ning paljudest kohtadest tuli ära keerata. Järgmised 10 km oli pikk sirge kuni finishini.
Elva südaöö jooksu rajaprofiil kulges osaliselt maastikul ja osaliselt asfaltkattega teel. Languseid ja tõuse, kui ka paar pikka sirget. Kokkuvõtvalt väga hea rada. Mulle meeldis.
J.Lossmanni Mälestusjooks Viljandis kujunes järjekordselt minu jaoks üheks kõvaks pähkliks. Enamus rada kulgeb nii öelda maastikul ja langused ning tõusud võtavad viimase võhma. Ja see 158 astmeline trepp ennem finishit... Kui ennem rajal ära ei väsinud, siis pooleks trepiks on jõuvarud otsas. Finishi joone ületad totaalses väsimuses. Mul oli küll suremise tunne, kui trepist ülesse olin saanud.


Juulikuu kalenderplaanis on hetkel kirjas 3 jooksu:
1) Jooks ümber Pühajärve / 10,7 km
2) Holstre-Paistu maanteejooks / 5 km
3) Suvejooks ümber Saadjärve / 17 km

Tõin küll Juulikuu kalenderplaanis olevad võistlused välja, kuid kahjuks ma nendel osaleda ei saa.
Põhjusest miks ma ei saa osaleda saab lugeda SIIN.
Eks ma vähe pettunud olen aga ei ole midagi teha. Elu on selline. Alati ei lähe nii nagu plaanitud.

Siinkohal said nüüd küll sõnad otsa või pigem mõte jooksis kinni ja ei oska enam suurt midagi lisadagi.





Ahjaaa... SUUR SUUR AITÄHH kõigile, kes on võtnud vaevaks mu blogi vaadata ja postitusi lugeda. Esimese postituse tegin täpselt 15ndal Mail ja tänase seisuga 45 päeva hiljem on mu blogi vaadatud juba 1000-ndel korral. Kui ma seda numbrit nägin siis ei uskunud ma oma silmi. Kas tõesti. EI OLE VÕIMALIK!!!
Tegelikult oli esialgne plaan vaikselt omaette kirjutada. Pigem nagu iseendale hilisemaks lugemiseks: Kus ma käinud olen? Mida teinud? Emotsioonid? Õnnestumised ja ebaõnnestumise jne. Kuid elukaaslane arvas, et ma võiks instagramis ka jagada oma blogi. Mõeldud tehtud. Kinnitasin blogi lingi Insta feedi ära. Kuid kuna ma olin mingil kummalisel põhjusel Facebookis  „Blogipostituste reklaamimise grupp“ grupis, siis otsustasin ka sinna jagada oma postitusi, ning sealt see pisike lumepall veerema läkski.
Loodan siiralt, et suudan edaspidigi nii mõndagi põnevat kirja panna, mida oleks mõnus lugeda. Hetkel tundub see küll vähe VÕIMATU MISSIOONINA, kuna pean mõnda aega jooksurajalt eemal olema.





Kirjutamiseni K :)