ELVA SÜDAÖÖJOOKS 2017

16ndal Juunil toimus Elvas esimene ELVA SÜDAÖÖJOOKS, mille osalustasud läksid TÜK Lastefondi „ Üleannetus“ toetuseks. Kampaaniaga koguti annetusi ravitoitu vajavatele haigetele lastele, kelle jaoks ravitoit on ainus viis, kuidas nad normaalseks eluks hädavajalikud toitained kätte või üleüldse süüa saavad. Nii on neil rohkem jõudu oma haigusega toimetulekuks.

Minu meelest väga vahva ettevõtmine. Mis peamine, ürituse eestvedajateks olid kaks 17st aastast neidu ( Laura-Maria ja Klea Marie) kes senimaani olid kaasa löönud erinevatel jooksuüritustel just vabatahtlikena, kuid nüüd otsustasid ise midagi teha. Julged tüdrukud ja väga hästi õnnesunud üritus. Vähemalt minu vaatevinklist.

Elvasse kohale sai juba mitu tundi varem mindud. Mitte, et mul Elvasse vaid JULMAD 16 kilomeetrit sõita on. Aga noh mida varem kohal, seda parem. Hiljaks jääda oleks ka nadi, eriti kui elad põhimõtteliselt linna külje all. Kui auto pargitud, käisin võtsin oma stardinumbri sekretariaadist välja ning seejärel võis aega surnuks hakata lööma ja seda sõna otseses mõttes. Läksime siis elukaaslasega poodi vee järele. Vesi jäigi meist poodi aga sai prooviks uut Laimiga Coca Colat ostetud. Väga hästi õnnestunud asi Coca poolt. Kiidan heaks. Teise asjana krabasime suure 5 kilose arbuusi kaenlasse. Kohalikus „POMMIAUGUS“ ( kutsume poodi niimoodi) polnud ilusaid arbuuse ja sellepärast pidme selle Elvast ostma. Edasi ootasime lihtsalt kuna mina jooksma saan minna.

Lastejooksud olid selleks ajaks juba läbi, kui meie Elvasse jõudsime. Numbri järel käies alustati just lastejooksude asutasustamisega. Võib-olla ainsa miinusena võikski välja tuua selle pika vahe (3,5 tundi) lastejooksude ja põhijooksu vahel. Lastega peredel kes kaugemalt kohale tulnud ehk vähe keerulisem, kuid siiski teostatav.

Umbes 45-30 minutit ennem jooksu algust otsustasin soojenduse ära teha. Kiire jooks ja venitused. Edasi ühelt jalalt teisele keksimine kuniks kõlab stardipauk. Väljas oli mõnusalt jahe. Ning tundus ideaalne minna rajale lihtsalt särgi väel, sest joostes hakkab nii ehk naa soe.
Kui kell 00.01 sai siis kõlas ka stardipauk. Rajale minnes ei olnud mul mingit erilist eesmärki, kuid kui esimese kilomeetri aeg tuli alla 6 minuti siis mõtlesin, et ehk võiks aega joosta. Sellel aastal ei ole veel saanud 10 km aega alla tunni joosta. Võtsin siis endale sihi joosta 10km alla tunni. Vahetult ennem 7 km märki tuli sein ette ja tempo langes. Väga suur kiusatus oli seisma jääda ning edasi kõndida. Aga ma ei lubanud endal seda teha. Sundisin ennast tagant ja kohe väga kõvasti. Edasi jooksin nii kuidas jõudsin. Eks väike  pettumus oli hinges, et ei suutnud paremini, kuid siiski suutsin ajaks joosta 00:59:27. Napilt alla tunni, kuid siiski alla tunni. Üldjoontes olin endaga rahul, et sellise aja jooksin. Kindlasti aitas palju kaasa just jahedam õhk, sest keskmine pulss oli 164 lööki minutis. Maksimum oli 172 lööki minutis.

Üldiselt olen rahul, et võtsin selle jooksu ette ning andsin endast niipalju kui võimalik, et aega alla tunni saada. Kindlasti annaks paremini! Eks järgmisel korral siis ongi põhjust veel kiiremini joosta. Siis saab iseennast samal jooksul üle joosta. Motivatsioon missugune.
Ühtlasi samal rajal toimus eelmisel aastal Elva tänavajooks ja siis oli aeg 8 minutit kehvem. Kui võtta seda jooksu sama raja jooksuna siis parandasin aega 8 minuti võrra. Ainus vahe, et esmene aeg sai joostud päikesepaistelise ilmaga, mil sooja oli ligi 30 kraadi ja teine öisel ajal jahedas.

Võib-olla saab sellest jooksuüritusest edasikestev jooksuüritus, mis saab veel kordi ja kordi toimuma. Selliseid jooksusid on meil vähe, kui üldse?  Eesti ööjooks on selline teada tuntud jooks, mis toimub hilisemal õhtusel ajal aga sellist konkreetset SÜDAÖÖJOOKSU justkui ei olekski rohkem !! ?!!!?!  Eks öise ja päevase võistluse korraldamisel ole omad plussid ja miinused, kuid nagu näha siis annab korraldada ja veel väga edukalt.

Umbes poole kahe aegu sai ära voodi sisse ja võis väsinult Une-Matit ootama jääda, et millal ta ükskord oma uneliiva kotiga kohale veereb. Aga ta vist oli sel ajal ära käinud, kui mind kodus ei olnud ning hiljem ta enam ei suvatsenud tulla. Hommikul oli tunne nagu 700 päkapikku paneks peas pidu... kõrvus vilistas ja pea kumises. Valuvaigisti päästis päeva.



Kirjutamiseni K :)