PÄRAST NARVA ENERGIAJOOKSU

Võiks ju arvata, et mina jooksva inimesena ei pea põdema pärast jooksu niiöelda kangeks jäänud lihaste ja liigeste pärast. No üldjuhul nii ongi. Ka sel korral olin positiivselt meelestatud. Järgmisel päeval ( pühapäev siis) olid jald puusast kergelt kinni. Ajasin selle pika pausi süüks. Pole ka ime, lihased jõudsid puhkamisega ära harjuda ning nüüd pidid järsku jälle tööd hakkama tegema. Õnneks rohkemat polnudki, vaid see kerge puusast kange tunne nagu oleks mulle puujalad alla tekkinud.

Esmaspäev oli täitsa MITTE MINU PÄEV! Nii sandilt sitasti pole ma end tükil ajal tundnud. Voodi oli kõige parem sõber. Reaalselt magasin terve esmaspäevase päeva maha. TÄIELIK UINUV KAUNITAR. Niipalju kui ma päeva jooksul ärkvel olin siis sel ajal ei olnud ka erilist söögiisu. Õhtul siis suutsin lõpuks natuke midagi süüa, aga kõige rohkem isutas millegi toore krõmpsuva järgi. Lasin siis elukaaslasel kõige rohelisemaid õunu poest endale tuua ... oiii kuis see maitses hea.

Teisipäev oli juba natuke parem. Suutsin päeva üle elada ilma, et ma oleks selle reaalselt maha maganud. Liigutamine oli ka juba täiesti normaalne tegevus. Kangus hakkas kaduma. Puujalad moonduvad tagasi mu oma jalgadeks, mille üle oli mul siiralt hea meel.
Kolmapäeval suutsin isegi niipalju teha, et vedasin end kergele jalutuskäigule, vasak puus andis enda olemasolust teada, kuid ma ei teinud temast väljagi ning tegin oma pisikse tiiru ära.
Neljapäevaks oli asi juba niipalju parem, sest puujalad olid kadunud. Neid nagu poleks olnudki. Juhuujippikajeiiijeiii...paneks või peo püsti. Õhtul sai koos elukaaslasega 5 kilomeetri pikkusel jalutuskägul käidud. Sel korral andis endast parem põlv väheke märku. Ma ei imestagi. Öeldakse, et kus korra on noaga kallal käidud siis need kohad annavad endast ikka aegajalt märku.
Pärast jalutuskäiku määrisin külmageeliga jalad kokku ja tõmbasin põlvele toe peale. Lasin natuke olla. Juba õige pea kadus see pisike tuikav valu ära ja sain normaalselt jalale astuda.

Õnneks selle kuu sees enam pikki jookse ei ole. 2 ametlikku starti lühemal distansil 10km ja 6,5km vaid ja treeningu käigus ma üldjuhul väga pikki distanse ei jooksegi. Eelistan puhanuna rajale minna. Ja lühemad distansid lubavad seda paremini kui pikad. See oleneb muidugi inimesest endast. Minule sobib selline süsteem paremini. Mõnele jällegi sobib kui ka pikki distanse joosta treeningu käigus.



Kirjutamiseni K :)