KAS KATSE NUMBER KAKS???

Vahest on nii, et süda jääb kripeldama teatud asjade pärast. Nii ka minul.
Kohati tekib selline otsustamatuse tunne peale. See on umbes nagu " Nokk kinni, saba lahti. Saba kinni, nokk lahti !"  Ja seal samas tean, et aeg oleks edasi liikuda ja suuremaid eesmärke omale seadma hakata.

Asi on lihtne. Jutt käib taaskord EESMÄRGIKS TALLINNA MARATON projektist. Kui see esimesel detsembril välja hõigati, nii tundsin, et mul on mingi vajadus taaskord osa võtta.
Aga sel korral ei pürgiks mitte maratoni distantsile vaid poolmaratoni distantsile.
JAA tean, olen läbinud terve hunniku poolmaratone, kuid mitte ükski ei küüni alla 2 tunni.
Kuid miks mitte maraton?  Selleks on nii mõnigi põhjus.
Esiteks tegin ma endaga diili, et kui kunagi maratonini jõuan siis tahan ma sellest igat meetrit nautida ja lihtsalt kulgeda ilma igasuguse ajalise eesmärgita.
Teiseks tegin ma otsuse, et ei võta enne maratoni ette, kui olen suuteline poolmaratoni alla 2 tunni jooksma.

Siinkohal tulebki mängu see otsustamatus. Mida teha. Kandideerida või mitte ? Kui kandideerida siis kas poolmaraton või maraton ? Mis ajalised eesmärgid omale seda? Uhh, nii palju küsimusi ja veel vähem vastuseid. Või visata käega ja püüda seada omale hoopis muud eesmärgid uueks hooajaks.
Hetkel ei ole ma üldse uuele hooajale mõelnud. Mis jooksudest osa võtta?  Või valida võistluseid tunde järgi " Vot sellel jooksul tahan osaleda!"

Õnneks on projekti kandideerimise aeg 31.12.2018 ja mul on veel väike varu aeg mõtlemiseks. Mida, miks ja kas?  Kui, siis miks ning mille pärast?
Härra arvates võiksin ma siiski uuesti kandideerida ja vaadata kuidas sel korral asjad sujuvad.
Kandideerimis avalduse kirjutamine oleks kõige väiksem asi selle juures.
Kirjutan ära, saadan teele ja jään ootama. Aga kas ma seda ootamist tahangi? Kas ma tahan pingsalt oodata, kas nüüd saan edasi järgmisesse vooru või ei saa ja kui saan siis tuleb järgmine voor kus sama moodi tuleb oodata.
Kas mul on seda lisapinget vaja ?


         

Kirjutamiseni K :)