TAASTUMINE JA TRENN

Kuidas siis taastumine edeneb?
Üllatavalt hästi. Olen võtnud asja täiesti rahulikult. Üle ei ole pingutanud kuna trenni pole tegelikult peaaegu, et teinudki.  Mis muidugi on nii kurb kui olla saab... See on sama hea, kui mind kusagile kivi koopasse lukustada...WAIT WHAT, koopal pole ju ust, rääkimata siis veel lukust. See oli nüüd küll ämber, kohe väga suur ämber. 

Kuigi luba treeninguks on juba pikemat aega olemas, ei ole ma siiski trenniga väga tegelenud. Alles Juuli viimasel nädalal otsustasin, et nüüd lõpuks proovin trenni lainele väikest viisi tagasi saada. Sellel nädalal tegin 2 jooksutrenni. 3km ja 5km pikkust jooksu. 3 kilomeetrit oli täitsa ok juba joosta, aga seda ka veel üsna rahulikus ja tasases tempos. Järgmise korra 5 kilomeetrit oli ka täitsa talutav. Viimasel kilomeetril andis puus natukene tunda aga see oli ka korraks ja järgmisel päeval oli ka kõik täiesti korras. Seega üle ei pingutanud. Augusti esimesele nädalale jäi vaid 1 jooks oma 6 kilomeetriga. Aga asi seegi. Selle eest tuli kõnnitud kilomeetreid päris palju. Jooksu tegin sel korral teisiti. Jooksin aeglasemalt ja siis kiiremaid lõike vahele. Kiirematel lõikudel andis puus endast jälle kergelt märku kuid mitte midagi hullu. Järgmisel päeval oli ka kõik korras ja rohkem puus endast erilist märku ei andnud.

Selle nädala esimese jooksu trenni tegin eile koos Eratreening OÜ-ga. Treeningu Eratreening OÜ-ga võitsin Juunikuu sees Maris ja maailm  facebooki lehel toimunud loosimängus. Tegelikult oli valida kas soovin saada treeningut eratreeneriga või 2 nädala treeningkava. Muidugi otsustasin eratreeningu kasuks. Kuigi see treening jäi vigastuse tõttu muudkui edasi venima ja venima, kuid nüüd lõpuks oli võimalik see ära kasutada.

Treening toimus õhtusel ajal. Olime kokku leppinud ajaks 18.15. Olin tiba varem juba kohal. Alustuseks tegime soojenduseks ringi ümber Anne kanali. Üsna hea tempoga sain selle tehtud. peaaegu 2 km ring. 1 km aeg 5.57... minu puhul väga hea saavutus taaskord. Sest üldjuhul ma nii kiire ajaga ei jookse. Seejärel tuli ennast soojaks võimelda. Ülakeha, puusad, keha. Jalad olid juba soojad, neid ei pidanud enam soojendama. Jalgu ootas ees jõutrenn. Väljaasted, päkal seis... need on ainsad, mis suudan hetkel meenutada.
Edasi jätkasin põlvetõste jooksuga ja sääretõste jooksuga. Põlvetõstel pidin korrigeerima keha hoiakut, ei olnud päris see, aga kui sain näpunäiteid siis kohe püüdsin parandada ja kuidagi kergem oli ka teha neid põlvetõste harjutusi pärast. Eks palju oleneb keha hoiakust. Sääretõstega polnud muud kui esimese tiiru tegin vähe aeglaselt ja järgmiseks tiiruks pidin kiirust lisama.
Edasi tuli lõigutrenn. Ma pole ennem otseselt lõigutrenni niimoodi teinudki. Esimene lõik... mõtlesin jookse kuis jõuad... nii tegingi. Muidu olevat päris hea aga jalg jäi niiöelda liiga kauaks kontakti maapinnaga. Oleks pidanud rohkem päka peal jooksma. Ma kasutasin pigem kogu talda. Teisel lõigul parandasin ennast ja treeneri sõnul oli juba parem. Tegin ka kolmanda lõigu ära... selleks hetkel tekkis küll suremise tunne. See ilmselt sellest, et pole tükil ajal nii intensiivselt midagi teinud. Aga mulle meeldis, üldse ei kurda.
Lõpetuseks veel kerge jooks ja venitused.

Mulle see trenn meeldis ja ei kahetse üldse, et just selle versiooni oma võidust valisin. Kohapeal sai ka hindade kohta uuritud... Vaatan mõtlen veel aga ilmselt tahan tagasi trenni treeneri käe alla. Hoopis teine tera kui keegi teadjam ja oskajam sind juhendab.

Kõige rohkem kartsin, et äkki teen puusale liiga, kuid õnneks see väga ei mõjutanud mu puusa. Hommikul oli veidike hell, kuid eks see ole sellest, et puus pole veel täielikult ära paranenud, kuid lubab juba mingil määral asju teha. Eks ma pigem katsungi praegu üldse enesetunde järgi trenni teha, sest ei taha liiga teha.





Kirjutamiseni K :)