Aega võtab aga asja peab saama. Sellega seoses püüan tagasi rajale saada. Oli see juba 3 kuud tagasi kui viimati jooksurajal käisin...teadlikult muidugi. Niisama "kiiresti vaja punktist a punkti b minna" on vahepeal ette tulnud aga see selline paarsada meetrit. Seda ei saagi päris jooksmiseks nimetada.
Esmaspäeva hommikul muudkui vahtisin aknast välja ja mõtlesin, kas ma nüüd lähen jooksma või ei lähe. Mõtlesin, mis ma mõtlesin aga ajasin jooksu rõivistu selga, tossud jalga ning võisingi jooksma minna.
Plaan oli 130-145 vahemikus pulsiga joosta. Aga juba peale esimest kilomeetrit oli surm silme ees. Pulss oli 160+ ja seda sellise "SÖRGIN VAIKSELT" jooksuga. See 3 kuud puhkust/taastumist on mu jooksuvormi täiesti ära tapnud. Kolmanda kilomeetri lõpuks ma juba lausa vihkasin ennast, et selle jooksu üldse ette võtsin. Ma vihkasin igat meetrit mida pidin joostes läbima...pigem lausa igat sentimeetrit. Higi voolas, pulss oli endiselt 166... Tundisin kuidas näost peedistun. Ähkisin ja puhkisin nagu maailmalõpp oleks lähedal. Ei andnud alla, vaikselt rühkisin edasi. Veel vaiksemalt kui alguses. Samm sammu haaval. Neljanda kilomeetri lõpuks ma olin isegi enesele tänulik, et siiski selle jooksu ette võtsin, sest iga samm viib mind jooksuvormi paranemisele lähemale. Viienda kilomeetri lõpuks ma juba nautisin seda jooksu. Ei tea kas asi oli joostud viies kilomeetris või selles, et kodu juba paistis!
Koju jõudes suutsin vaevu pisarad tagasi hoida. Muutusin kuidagi emotsionaalseks. Samas ma olin nii ärritatud oma hetkesest jooksuvormist, mida ei eksisteeri enam.
Lõpetuseks tegin korraliku venituskava otsa ning võisin puhke reziimile minna.
Õhtul käisin veel Pilateses. Kolmas nädal sel hooajal Pilateses käia. Mulle väga meeldib. Olen eelnevalt ka käinud aga mingi aasta aega ei käinud, kuid nüüd olen taas enda jaoks avastanud selle trenni.
Sel korral oli eriti korralik kava... Natuke hantleid, kummilinti, palli ja matti. Ühesõnaga, kõik lihased on kehas täitsa omal kohal ja kohati oli selline korralik nüpeldamise tunne. Higi voolas jälle ojadena. Õhku saalis oli nii vähe, mis sest et aknad olid lahti ja vaheuks ka, et tekiks mingisugunegi tuuletõmbe moodi asi aga mida ei olnud oli õhk.
Vahepeal suutsin peas jälle enesega monoloogi pidada, kui reaalselt jõud otsa lõppes mingit harjutust tehes ning higi mööda nägu alla voolas.
Monoloog nägi välja sedasi :
" Sa ikka pidid oma perse täna siia vedama, eriti peale hommikust suremist jooksu ajal. "
"Sa ikka mõtled ka millised puujalad sul homme all on?"
"Noh, nii pissu oledki, jõuad veel ühe seeria!"
"Ega need hantlid nüüd nii rasked ka ei ole! "
"Camoon, võid ju unistada, et pekk su kõhult tissidesse läheks, aga ole realist, seda ei juhtu!"
"Keep pushing, keep pushing !"
Kergemalt võisin alles siis hingata, kui sain aru, et nüüd hakkame jõudma venituskavani.
Väga hea trenn vahelduseks kõigele muule.
Teisipäeval täitsa puhkasin.
Õhtul tegin säärelihastele mummuharjaga (Tellisin Avonist möödunud kuul, selline käelaba suurune, käsi läheb nagu kinda sisse) mudimist... Lihased olid pärast nii pehmed ning lõdvestunud ja mõnus oli olla.
Kolmapäeval läksin jälle jooksma. Plaanisin sel korral kiirendusi ka teha. Kõigepealt üritasin soojendusjooksul pulsi hoida taas kord 130-145 vahel. Selline rahulik tiksumine. Sel korral isegi õnnestus pulss kontrolli all hoida. Suremise tunnet ei tekkinud. Nautisin igat meetrit mida läbisin. Isegi väike tiba vihma ei viinud mu jooksu meeleolu alla. Kui olin soojenduseks 3+ km ära jooksnud, siis mõõtsin oma sirgel lõigul 100m välja ning tõmbasin jooned maha. Mõttes oli 4x 100m kiirendusi. Kiirenduse esimene kiirendus tundus kuidagi hästi raske. Jalad olid justkui betooni täis ja ei tahtnud kuidagi liikuda aga iga järgmisega tundus, et asi läks paremaks. Aga noh ise tehes ei oska asja võib-olla nii adekvaatselt hinnata. Aga enesetunnet võib vast ikka usaldada.
Kui kiirendused tehtud said, siis kiire hingetõmbepaus ja kerge 1km jooksu maha jahtumiseks otsa ning muidugi ka venitused peale jooksu. Neid ei tohi unustada.
Neljapäeva päeval ma puhkasin ja käisin Tartus oma Froosh smuutidel järel. Õhtul läksin aga jälle Pilatesesse. Kohe alguses tuli võtta hantlid, kummilint, pall ja matt. Siis oli asi selge, et tuleb taaskord üks "killer workout". Nii ka oli. Esmaspäevast olid teatud lihas grupid endiselt hellad. Muidu aru ei saanud, aga kui uus ring samasid harjutusi peale teha tuli nagu esmaspäeval siis sain aru, et hellalt valus on. Aga ma ei andnud alla. Tegin ilusasti ära ette antud harjutused. Kohati oli küll, et: "APPI KÄED KUKUVAD KOHE OTSAST" tunne. Kuid see ei takistanud mind. Korralik tund vehkimist. Sel korral ei higistanud nii palju, kuna õhku oli saalis kordades rohkem, kui esmaspäeval. Võis ennast isegi inimesena tunda. Ära väsitas küll korralikult, sest õhtul tuli suht ruttu uni peale.
Reedel oli plaanis teha pikem ring! Kuid kuna ma olin avastanud, et Laupäeval toimub Elvas Järvedejooks, siis panin ennast sinna kirja ning selle tõttu jooksin reedel vaid 5 km. Seda ka sellises tempos millega ma üldjuhul rahvajooksudel jooksengi. Minek oli hea, pulss oli normaalne, hingamine korras. Anna ainult minna. Mõnus jooks oli. Järjekordselt jooks mida nautisin sajaga. Pärast jooksu venitused ja lihasmaudimine ning võis laupäeva oodata.
Laupäeval oli Elva Järvedejooks, millest saad lugeda SIIN .
NÄDAL NUMBRITES:
11. September /Esmaspäev
40 minutit jooksmist / 5 km/ keskmine pulss 156/ kõrgeim pulss 170
60 minutit Pilates/ keskmine pulss 115/ kõrgeim pulss 160
12. September/ Teisipäev
Puhkepäev
13. September/ Kolmapäev
Kokku 52 minutit jooksmist/ 5.42 km/ keskmine pulss 144/ kõrgeim pulss 170
Keskmine kiirus 6.3 km/h
Kiireim kiirus 20.3 km/h
Kiirendused 4x100m
14. September/ Neljapäev
70 minutit Pilates / pulsist ei tea ööd ega ilma, kuna unustasin pulsivöö peale panna !
15. September / Reede
35 minutit jooksmist/ 5.35 km /keskmine pulss 159/ kõrgeim pulss 168
Keskmine kiirus 9.1 km/h
Kiireim kiirus 10.6 km/h
16. September/ Laupäev
Elva Järvedejooks 7.2 km/ keskmine pulss 167/ kõrgeim pulss 174
Keskmine kiirus 8.5 km/h
Kiireim kiirus 12.8 km/h
17. September/ Pühapäev
Puhkepäev
Kirjutamiseni K :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar