Pühapäev, 3. september 2017

ÜHE VANA KAPI LUGU

 Sel korral toon teieni loo ühest vanast kapikesest. Tegelikult sai see kapike omale uue kuue juba üle kuu aja tagasi. Kes mind istagramis jälgivad on seda kapi lugu juba näinud. Kuid mingil põhjusel ei suutnud ma ära otsustada, kas panna see ka kirja või mitte. Nüüd siiski otsustasin selle kirja panna.

Kapike ise on vana. Kohe väga vana. Kui mu mälu mind ei peta, siis see kuulus kunagi mu vanatädile, kuid teatud ajal sattus see meie majapidamisse. Väga kulunud ja koleda ilmega. Üks nupp oli ka kapikesel puudu, mis sai tol hetkel asendatud teise analoogsega. Tol hetkel ei olnud kellelgi mingisugust ideed, et sellega midagi teha. Nii ta siis seisis. Sama koledana veel aastaid minu magamistoas. Kahe sahtliga kasulik kapike,kuid ilma välimuseta.


Ühel päeval Juuli kuus ma vaatasin seda kapikest ning peas hakkas käima mingisugune ideede virrvarr. Otsustasin siis, et tulgu mis tuleb aga see kapike saab endale uue kuue.
Kõigepealt rääkisin Härrale ka oma ideest, millega ta ka kaasa tuli. Seejärel tegin kiirelt sahtlid tühjaks ning sai kapi välja garaaži juurde viia.
Ma siis tassisisn kappi ühest kohast teise, sest " ENNE" pilti on ka ju vaja. Kui see sai tehtud võisime asuda toimingute juurde.
Kõigepealt tuli vanad värvikihid eemaldada. Mina asusin sahtleid lihvima ja Härra kappi ennast. Temal oli eelis, sest kasutas elektrilist lihvijat. Mina pidin aga toorest jõudu ja liivapaberit kasutama.
Kohati oli tunne, et muudkui nühin seda sahtlit aga värv ei taha justkui maha tulla. Aga ma ei lasknud ennast sellest heidutada, kuna lõpuks tasus see pingutamine ära. Värv hakkas maha tulema. Kihid olid nii paksud. Polnud ime, et värvi maha lihvimiseks palju aega kulus.





Ühe sahtli lihvisin käsitsi ja teise lihvis Härra ise oma super aparaadiga ära. Kuid kapil jäid mõned kohad sellised mille pidin siiski käsitsi üle käima, sest lihvijaga ei saanud sealt hästi. Nii ma siis lihvisin ja lihvisin ja lihvisin. Kergelt liivapaberi maitse oli juba suus aga alla anda ka ei tahtnud. Härra paaril korral küsis: " Kas koll juba ees ?" Aga ma eitasin ning jätkasin oma tööd.
Kui lihvimine oli tehtud, siis tuli lõplik viimistlus välja mõelda.

Mingil kummalisel kombel sümpatiseeris mulle hall toon ja mõtlesin, et teeks öige halliks. Aga mida ei olnud oli hall värv. Poodi ei tahtnud ka sel hetkel hakata enam minema. Siis proovisime valge triibuga, et kuidas valge jääks... ja isegi põletiga proovisime, et jääks selline cool muster aga see ei hakanud üldse peale. Üldse ei imesta, sest polnud ka täispuit. Vineerile ei põleta mustrit, kui siis pistad selle vaid põlema.
Valge jäi peale. Kontrastiks jalad mustaks.
Pakkisin siis kapi jalad ilusasti sisse, et ei ole vaja sinna üleliigset välvi. Siis kui jalad pakitud, sai Härra värvipüstoliga kapi ja sahtlid üle käia.





Sel ajal kui värv kuivas, ei olnud muud midagi teha, kui vaid oodata värvi kuivamist.
Kapi nupud tahtsin teha mustaks, et siis on valge kapp, mustade detailidega. Kui tuli aeg nuppe külge panna, siis veenis Härra mind, et kui värviks sahtlid siiski mustaks?
Algselt kahtlesin ning lasin prooviks ära värvida. Hoiatasin, et kui mulle ei meeldi siis värvib ise valgeks tagasi.
Eneselegi üllatuseks mulle meeldis see must. Sel ajal kui sahtlid uuesti kuivasid tuli kapinupud ära värvida. Selgus, et nupud mida plaanisime kasutada, olid ostetud hoopis muuks otstarbeks ja neid ei saanud me kasutada.

Aga kust saada pühapäeva õhtul uued kapinupud? Vanu või mingisuguseid plastikust nuppe ikka ei kasutaks. Mõtlesin, mis ma mõtlesin aga välja mõtlesin.
Nupud tuli ise teha. Palusin Härral kuubiku saagida ja kuubikul ühe nurga ära saagida. Noh seletasin mis ma seletasin aga tema minu mõttest aru ei saanud. Tegelikult rääkisime vist kergelt teineteisest mööda. Lõpuks lasin kaks kuubikud saagida ja edasi tegutsesin ise. Lihvisin selle vaja minema nurga kummalgi kuubikul maha. Värv peale ja ka kuivama.

Lõpptulemusega jäin väga rahule. Ei uskunud, et sellisest vanast hädisest kapist midagi nii stiilset välja võlub.
Kui nüüd ei sobi see kapp kuidagi minu tuppa. Nüüd tuleb tuba vist kapi järgi ümber teha :D



Ise teha on nii mõnus ja rahuldust pakkuv. Kindlasti ei olnud see mu esimene ega ka viimane ISETEGEMISE projekt. Aga see on esimene mille julgesin siia kirja panna !




Kirjutamiseni K :)







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar