Jõusaalis oli kaks alakeha+kerelihased trenni ja üks ülakeha+kerelihased trenn. Alakeha päev oli kolmapäeval ning siis toimus ka järjekordne vahemõõtmine/kaalumine ja Heidi juhendatud trenn.
Sel korral näitas Heidi mõned uued soojendusharjutused alakehale, mida võiks ennem tõsisema trenni juurde asumist teha. Esiti tundusid üsna lihtsad need harjutused, kui ta ette näitas aga kui tegema hakkasin siis oli kohe tunda, et lihased peavad kohe tööd tegema hakkama. Väga head harjutused.
Kui olin jõudnud juba raua tõstmiseni, siis eneselegi üllatuseks olen suutnud oma kehahoiakut niipalju arendada, et Heidi mõned korrad pidi vaid tähelepanu pöörama, et ma kehahoiakut korrigeeriks. Mõnedel harjutustel võisin vabalt raskust juurde panna. Sel korral veel ei pannud, jätsin järgmiseks korraks. Alguses tundusid needki raskused raskemad kui tegelikult olid.
Reedel käisin tegin ühe väiksema jooksu tiiru.
Kokku jooksin 4.50 km ajaga 33:11.2. Keskmine pulss 149 lööki minutis, kõrgeim pulss 158 lööki minutis. Õhtul tegin jõusaalis oma tavapärase kava järgse ülakeha+kerelihased trenni. Ei midagi erilist. Üks harjutus teise järel.
Esmaspäeval pidin ka jõusaali minema, kuid kuna enesetunne oli tõsiselt vilets, siis otsustasin selle õhtu pigem teki all veeta, kui saalis raskusi tõstes. Ühesõnaga lükkasin selle trenni järgmisele päevale edasi, lootes et järgmisel päeval ehk ei ole enam vilets olla. Õnneks Teisipäeval oli enesetunne täiesti okei ja võisin oma tegemata jäänud trenni ära teha.
Tegelikult meil on jõusaal kohati justkui meelelahutuspunkt. Vahest vaatad mõnda "karmi venda" kes saali tuleb ja siis lihtsalt hakkab külmalt rämedaid raskuseid tõstma. Lihtsalt niisama. Soojendust ei tee, sest soojendus on vist eitedele. Sellistel hetkedel tahaks mu aju lihtsalt RESTARTi teha ja silmad endale kardinad ette tõmmata. Päriselt poisid ? Kas teile meeldibki end niimoodi lõhkuda. Selle asemel, et uurida eelnevalt kuidas teha või küsida kellegi kogenenuma käest nõu.
Ja siis on veel need inimesed, kes tulevad jõusaali esimest korda trenni, kuid ei tea mida peaks tegema või kust tahaks/peaks alustama. Ega siis polegi muud, võetakse mingisugune masin ette. Püütakse masinal olevastest instruktsioonidest aru saada. Proovitakse korra-kaks masinat ja siis liigutakse järgmise juurde,sest see masin mida just prooviti ei sobinud. Kui masinatest asja ei saa, siis võetakse hantlid ja kukutakse nendega vehkima. Nii igaks juhuks, et ikka kõik näeks, kui rasket trenni ta teeb. Selle suure vehkimise peale võib mõni lihtsalt selle hantliga pikku pead saada ja seejärel oimetult põrandale langeda.
Jah ma saan aru, et on keeruline algajana jõusaalis hakkama saada, eriti kui pole eelnevalt seal käinud. Kuid mille jaoks teil nina all suu on. Jõusaal ei ole koht kus peaks oma suu kinni hoidma. Küsige julgelt teiste käest... Küsida ei julge aga kui mingi semu peaks samal ajal saali tulema siis kukutakse pläkutama kui viimased külaeided... kohe nii kõvasti, et saalis olev muusikakeskus ka vakatab nende kõrval. Siis vahepeal pead ise muusikakeskusele volüümi juurde keerama, et see kuradi "kukekarja pläkutamine" üle elada.
Ma ei ütlegi, et ma nüüd ise ka teaks kõike aga ma olen kuulanud targemate juttu ja usun, et treenerid teavad mida nad räägivad. Sellised "lahmijad" hakkavad rohkem silma, kui need kes teavad mida teevad ning võtavad asja rahulikult ja mõistusega.
Kirjutamiseni K :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar